Heal lapsel mitu nime!
ÜLESTÕUSMISPÜHAD ehk LIHAVÕTTEPÜHAD ehk LIHAVÕTTED ehk PAASAPÜHAD ehk MUNADEPÜHAD ehk KIIGEPÜHAD algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva.

Kõige levinum lihavõttega seotud tava Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Mune värvides värvime halli kevade värviliseks, et saaksime rõõmsamalt suve oodata!
Näpi koolipere võttis lihavõttepühadega seoses ette mitmeid vahvaid tegemisi.

Iga klass kaunistas looduslikest materjalidest munažabloonid, millest valmis kaunis näitus kooli fuajees. Aitäh õp Triin vahva idee eest!

Õpetaja Maarja juhendamisel värviti looduslike vahenditega 100 toredat ja rõõmsavärvilist muna, millega soovijad said hiljem osaleda munaveeretamise võistlusel.

Jänkupiigad Kadri ja Rebeka aitasid õpetaja Annelil korraldada kooliperele lustlikke lihavõttepühade mänge. Õige lõbusaks kujunes muusikaline naerupalli ringmäng, kus tuli muusika kõlades edasi anda õhupalle, muusika peatumisel tuli aga mängust lahkuda osalistel, kellele õhupallid olid kätte juhtunud.

Närvikõdi tekitas lusikatel munateatejooks, sest mängu oli pandud keedetud muna kõrvale ka toores muna.

Vahvat vaatepilti pakkus munaveeretamise võistlus, kus mõni muna keerles ümber iseenda, mõni tuli saali teisest otsast mängijani tagasi, mõni muna veeres aga kuulekalt nii kaugele, kuni sein tuli ette.

Julgemad õpilased võtsid mõõtu kukepoksis.

Ja muidugi AARDEJAHT koolihoovis! Seda mängu oodati pikisilmi. Oh neid kilkeid ja leidmisrõõmu!

Pühadejänkud olidki käinud ja peitnud lastele lepatriinusid ja šokolaadijäneseid ja värvilisi minimune ja ÜLLATUSMUNE!

Laste naerust ja õnnetundest sai KEVAD kindlapeale värvilisemaks!